Uus (ja mitte nii uus) meedia (Nädal 3)

 Washington Post, mis sai alguse 1877. aastal, on tänapäeval väga korralikult ennast digitaalsesse maailmasse sobitanud. Peale ajalehe on neil olemas ka enda veebileht, mis avalikustati 1996. Tänapäeval on nende lehekülg laialdase ulatusega, sellelt leidub uudiseid spordi, poliitika, äri ja muu kohta. Lisaks on sealt võimalik leida ka söögi retsepte, ülevaateid raamatutest ja lihtsaid mänge nagu ristsõnad ja sudoku. Peale veebilehe on Washington Post leitav ka mujalt internetis, näiteks sotsiaalmeedias, neil on kontod näiteks Facebookis ja Tiktokis, mõlemad kontod on aktiivsed ja postitavad mitu korda päevas. Selline digitaalses maailmas tegutsemine paistab nende jaoks hästi töötavat. Enamustel nende Facebooki postitustel on üle saja kommentaari ja nende Tiktokidel on sadu tuhandeid vaatamisi, mõndadel isegi miljoneid.


Rapla Teataja on Washington Postiga võrreldes täielik vastand digitaalses maailmas. Muidugi ei ole see eriti üllatav,  nagu ütleb Rapla valla veebileht "Rapla Teataja on Rapla vallavalitsuse ja allasutuste info edastamise vahend". Seega ei ole erilist põhjust neil endale digitaalses maailmas suurt kohta luua. Puudub ka vajadus eraldi veebilehe jaoks, saab lihtsalt valla enda oma kasutada. Sedagi kasutab lihtsalt väljastatud lehtede failide üles laadimiseks. Infolehena ei ole Rapla Teatajal erilist põhjust rohkemat digimaailmas teha, sest internetis eriti palju huvilisi ei leidu, kes füüsilist lehte juba ei loeks.


Viited:

https://www.washingtonpost.com

https://www.washingtonpost.com/company-history/

https://rapla.ee/rapla-teataja

https://www.riigiteataja.ee/akt/410022018001


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Noppeid IT ajaloost (Nädal 1)

Kujutis
 1. Perforkaardid  Mina arvan, et üks kõige tähtsamatest IT innovatsioonidest oli perforkaartide loomine ja kasutusele võtmine. Perforkaardid on pappist tehtud kaardid, millega sai salvestada andmeid. Peamiselt kasutati perforkaarte andmete töötlemiseks ja automaatsete masinate juhtimiseks. Naad olid kasutusel peamiselt 18. - 20. sajanditel.  Üks esimestest kordadest, kui perforkaartide põhimõttet kasutati oli 1725. kui Basile Bouchon kasutas neid kangastelgede juhtimiseks. Siiski peetakse perforkaartide kasutusele võtmises tähtsamaks Joseph Jacquardi, kes 1804. aastal kasutas neid automaatse kangasmasina programmeerimises. Sarnaselt oli väga oluline Herman Hollerith, kes kasutas perforkaarte 1890. aastal USA rahvaloenudse andmete salvestamisel. Tänapäeval ei kasutata perforkaarte andmete salvestamiseks, sest nüüd on palju võimsamaid viise seda teha. Kuid nad olid ikkagi tähtis samm siiani jõudmiseks. 2. Virtual Boy Virtual Boy oli videomängukonsool, mille Nintendo andis ...
Lisateave

Teistmoodi IT (Nädal 13)

Tehnoloogia, mis võimaldab kasutada või teeb ligipääsetavamaks IT maailma erivajadustega isikutele on vägagi arendust ja kasutamist väärt teema. Ideaalses maailmas oleks IT maailm sama kättesaadav kõigile erivajadustega inimestele kui ta on kõigile teistele, või vähemalt tehtud nii saadavaks kui võimalik. Siiski ei ela me säärases ideaalses maailmas ja säärase seisu saavutamine ei ole nii lihtne. Üks peamisi piirajaid on see, kui aega ja raha nõudev säärase tehnoloogia arendamine, ehitamine ja jagamine on. See aga ei tähenda et me ei peaks proovima. Isiklikult arvan, et säärast tehnoloogiat peaks käsitlema rohkem abivahenditena, mitte lihtsalt tavalise IT lisana. Siiski ei ole realistlik, et riik selle kõigile tervelt kinni maksab või nõuab kõikidelt ettevõtetelt, et nemad neid kõiki kasutaksid. Nagu enne mainitud ei ole kõik loodud tehnoloogiad odavad ning riigil ei ole võimalik raha nende ostmiseks kuskilt välja võluda. Sarnaselt ei ole mõistlik sundida ettevõtteid neid tehnoloogiaid...
Lisateave

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (Nädal 2)

Tänaseks kadunud - Floppy Disk Floppy diskid olid 1971 aastal loodud plastikust ja metallist tehtud andmekandjad, mis said hoida vahemikus 100KB kuni 1.44MB. Nad olid kasulikud, sest neid oli kerge endaga kaasas kanda ja nad olid eriti vastupidavad magnetide ja põrutusele, mis tegi lihtsaks ühelt masinalt teisele andmete viimise või andmete koopea tegemise ja selle teise asukohta viimise. Samuti kasulik oli see, et kui masin kaotas järsult elektriühenduse ei kadunud ega hävinenud diskettile salvestatud andmed. Tänapäeval on need asendatud võimsamate andmekandjatega, nagu USB mälupulgad ja CD-d, mis said hoida palju rohkem baite. Siiski olid floppy diskid ehk diskettid väga laialdasel kasutusel 20. sajandi lõpus, seega kasutavad siiani mõned programmid floppy diske salvestamise illustreerimiseks. Siiani kasutusel - Glitch Glitch on termin, mis viitab mingile lühiajalisele tõrkele, mis mõnikord parandab iseennast ja on raske diagnoosida. Sõna allikas ei ole kindlalt teada, üks võimalik a...
Lisateave