Arendus- ja ärimudelid (Nädal 11)

 Ubuntu Linux on üks kõige levinumaid Linuxi distributsioone maailmas, kasutusel tavakasutajatest arendajate ja serverihalduriteni. (Ubuntu on saanud oma nime sama nimeliselt Nguni filosoofialt, mõnikord tõlgitakse "Ubuntu" lausena "I am what I am because of who we all are". See on minu arust väga sobilik nimi vabavara tarkvara süsteemile.) Ubuntu opereerimissüsteemil on mitu erinevat versiooni, näiteks on eraldi versioonid tavalisel arvutil kasutamiseks ja serveril kasutamiseks. Selle süsteemi arendajateks on ettevõte Canonical Ltd.

Ubuntu on avatud lähtekoodiga tarkvara, seega on lähtekood kättesaadaval kõigile, kes seda tahavad. Seda tehes on võimalik kõigil huvilistel seda arendada, olenemata sellest, kas nad on üksikisikud või terved organisatsioonid. Lisaks on palju isikuid kes tarkvara testivad, dokumenteerivad ja tõlgivad. Canonical peamiselt lihtsalt suundab ja koordineerib tarkvara arendust.

Ubuntu uuendamine ja arendamine on jagatud regulaarseteks väljalasketeks. Iga kuue kuu tagant tuleb välja uus versioon ning iga kahe aasta tagant tuleb välja LTS ehk pikaajalise toega versioon. Nii uuendusi tehes luuakse protsessile kindla struktuuri.

Säärase tarkvaraarendusmudeli eelised:

-Kiire arengutempo

-Läbipaistvus ja paindlikkus

-Suur ja lai kogus tagasisidet

Selle mudeli miinused:

-Kordineerimine võib osutuda keeruliseks

-Kvaliteedikontroll peab olema tugev ja põhjalik

-Peab leidma tasakaalu kogukonna ja ettevõtte huvide vahel


Canonicali kasutatud ärimudel tuleneb freemiumist, milles põhitoode (Ubuntu) on kõigile tasuta saadaval, kuid lisateenused või parema versiooni peab ostma. Näiteks pakub Canonical Ubuntu Pro tellimist. Tihti on säärased lisateenused või paremad versioonid suunatud ettevõtetele, kasutades neile kasulike lisateenuseid. Näiteks peale Ubuntu Pro pakuvad nad ka pilve- ja serveriteenuseid, mis võivad osutuda eriti oluliseks mõndadele ettevõtetele. Lisaks on see ärimudel kasulik, sest kui kasutaja saab proovid tasuta versiooni tootest võib neil tekkida huvi maksev versioon osta, isegi kui enne eriti huvi selle vastu ei olnud.


Viited:

https://ubuntu.com

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Noppeid IT ajaloost (Nädal 1)

Kujutis
 1. Perforkaardid  Mina arvan, et üks kõige tähtsamatest IT innovatsioonidest oli perforkaartide loomine ja kasutusele võtmine. Perforkaardid on pappist tehtud kaardid, millega sai salvestada andmeid. Peamiselt kasutati perforkaarte andmete töötlemiseks ja automaatsete masinate juhtimiseks. Naad olid kasutusel peamiselt 18. - 20. sajanditel.  Üks esimestest kordadest, kui perforkaartide põhimõttet kasutati oli 1725. kui Basile Bouchon kasutas neid kangastelgede juhtimiseks. Siiski peetakse perforkaartide kasutusele võtmises tähtsamaks Joseph Jacquardi, kes 1804. aastal kasutas neid automaatse kangasmasina programmeerimises. Sarnaselt oli väga oluline Herman Hollerith, kes kasutas perforkaarte 1890. aastal USA rahvaloenudse andmete salvestamisel. Tänapäeval ei kasutata perforkaarte andmete salvestamiseks, sest nüüd on palju võimsamaid viise seda teha. Kuid nad olid ikkagi tähtis samm siiani jõudmiseks. 2. Virtual Boy Virtual Boy oli videomängukonsool, mille Nintendo andis ...
Lisateave

Teistmoodi IT (Nädal 13)

Tehnoloogia, mis võimaldab kasutada või teeb ligipääsetavamaks IT maailma erivajadustega isikutele on vägagi arendust ja kasutamist väärt teema. Ideaalses maailmas oleks IT maailm sama kättesaadav kõigile erivajadustega inimestele kui ta on kõigile teistele, või vähemalt tehtud nii saadavaks kui võimalik. Siiski ei ela me säärases ideaalses maailmas ja säärase seisu saavutamine ei ole nii lihtne. Üks peamisi piirajaid on see, kui aega ja raha nõudev säärase tehnoloogia arendamine, ehitamine ja jagamine on. See aga ei tähenda et me ei peaks proovima. Isiklikult arvan, et säärast tehnoloogiat peaks käsitlema rohkem abivahenditena, mitte lihtsalt tavalise IT lisana. Siiski ei ole realistlik, et riik selle kõigile tervelt kinni maksab või nõuab kõikidelt ettevõtetelt, et nemad neid kõiki kasutaksid. Nagu enne mainitud ei ole kõik loodud tehnoloogiad odavad ning riigil ei ole võimalik raha nende ostmiseks kuskilt välja võluda. Sarnaselt ei ole mõistlik sundida ettevõtteid neid tehnoloogiaid...
Lisateave

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (Nädal 2)

Tänaseks kadunud - Floppy Disk Floppy diskid olid 1971 aastal loodud plastikust ja metallist tehtud andmekandjad, mis said hoida vahemikus 100KB kuni 1.44MB. Nad olid kasulikud, sest neid oli kerge endaga kaasas kanda ja nad olid eriti vastupidavad magnetide ja põrutusele, mis tegi lihtsaks ühelt masinalt teisele andmete viimise või andmete koopea tegemise ja selle teise asukohta viimise. Samuti kasulik oli see, et kui masin kaotas järsult elektriühenduse ei kadunud ega hävinenud diskettile salvestatud andmed. Tänapäeval on need asendatud võimsamate andmekandjatega, nagu USB mälupulgad ja CD-d, mis said hoida palju rohkem baite. Siiski olid floppy diskid ehk diskettid väga laialdasel kasutusel 20. sajandi lõpus, seega kasutavad siiani mõned programmid floppy diske salvestamise illustreerimiseks. Siiani kasutusel - Glitch Glitch on termin, mis viitab mingile lühiajalisele tõrkele, mis mõnikord parandab iseennast ja on raske diagnoosida. Sõna allikas ei ole kindlalt teada, üks võimalik a...
Lisateave