Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (Nädal 10)

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakub välja seda, et vabavara esindab esimesi samme autoriõiguse ja intellektuaalomandi süsteemi hääbumise suunas. Nüüd, peale üle 20. aastat, on näha kuidas vaba tarkvara on märgatavalt tarkvaratööstust mõjutanud. Heaks näiteks on Linux, mida kasutatakse laialdaselt. See näitab ka kuidas vabavara saab konkureerida ja võib olla isegi ületada kaitstud tarkvara. Lisaks veel vabavara levimisega on see leidnud kasutust ettevõtete ja organisatsioonide poolt, mis viitab veel kord selle kasulikkusele.

Siiski ei ole autoriõigus haihtunud. Mingil määral on autoriõigused isegi laienenud ja nende kasutus levinud. Seega isegi kui vabavara on muutunud heaks alternatiiviks ja mõnel määral korralikuks konkurendiks, ei ole intellektuaalomandi süsteem veel kadunud, ning paistab et ei tee seda veel mingit aega. Nii et välja pakutud ennustus siiani täide läinud ei ole.

Kõige paikapidavamaks väiteks pean seda, et vabavara võimaldab kiiret ja laialdast tarkvaraarendust, sest kõik need inimesed, kes sellele ligi pääsevad saavad kiiresti leida ja parandada kõik ilmnevad vead palju kiiremini, kui kinnises tarkvaras. Selle tagajärjena on vabas tarkvaras sageli näha stabiilsust ja turvalisust. Lisaks veel on ka see, kui püsiv vabavara võib olla, kui kinnise tarkvara omanikud otsustavad arendamise lõpetada siis ilmselt ei ole selle kallal enami suuri muudatusi. Aga kui keegi otsustab, et nad ei soovi vabavara enam edasi arendada, siis saab keegi teine tõrviku enda kätte võtta ja sellega edasi sammuda, ning oma korda kui temal soov seda edasi kanda otsa saab, on võimalik, et tuleb jälle uus huviline, kes oma korda seda tõrvikut edasi kannab.

Kõige ekslikum väide on minu arust on ikkagi see, et vaba tarkvara viib autoriõiguse kadumiseni. Ma arvan, et nii kaua kui on uusi ideid ja uusi projekte on inimesi, kes tahavad neid ainult enda kontrolli all hoida. Ja nii kaua kui on neid inimesi, ei kao intellektuaalomand ja eriti autoriõigus, vähemalt mitte täiesti. Eriti praegult, kus enamus nendest autoriõigustest on suurte ettevõtete ja organisatsioonide käes, sest neil on küllalt raha, millega neid õiguseid alles hoida ja seaduseid nende kohta kaitsta.


Viited:

https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Noppeid IT ajaloost (Nädal 1)

Kujutis
 1. Perforkaardid  Mina arvan, et üks kõige tähtsamatest IT innovatsioonidest oli perforkaartide loomine ja kasutusele võtmine. Perforkaardid on pappist tehtud kaardid, millega sai salvestada andmeid. Peamiselt kasutati perforkaarte andmete töötlemiseks ja automaatsete masinate juhtimiseks. Naad olid kasutusel peamiselt 18. - 20. sajanditel.  Üks esimestest kordadest, kui perforkaartide põhimõttet kasutati oli 1725. kui Basile Bouchon kasutas neid kangastelgede juhtimiseks. Siiski peetakse perforkaartide kasutusele võtmises tähtsamaks Joseph Jacquardi, kes 1804. aastal kasutas neid automaatse kangasmasina programmeerimises. Sarnaselt oli väga oluline Herman Hollerith, kes kasutas perforkaarte 1890. aastal USA rahvaloenudse andmete salvestamisel. Tänapäeval ei kasutata perforkaarte andmete salvestamiseks, sest nüüd on palju võimsamaid viise seda teha. Kuid nad olid ikkagi tähtis samm siiani jõudmiseks. 2. Virtual Boy Virtual Boy oli videomängukonsool, mille Nintendo andis ...
Lisateave

Teistmoodi IT (Nädal 13)

Tehnoloogia, mis võimaldab kasutada või teeb ligipääsetavamaks IT maailma erivajadustega isikutele on vägagi arendust ja kasutamist väärt teema. Ideaalses maailmas oleks IT maailm sama kättesaadav kõigile erivajadustega inimestele kui ta on kõigile teistele, või vähemalt tehtud nii saadavaks kui võimalik. Siiski ei ela me säärases ideaalses maailmas ja säärase seisu saavutamine ei ole nii lihtne. Üks peamisi piirajaid on see, kui aega ja raha nõudev säärase tehnoloogia arendamine, ehitamine ja jagamine on. See aga ei tähenda et me ei peaks proovima. Isiklikult arvan, et säärast tehnoloogiat peaks käsitlema rohkem abivahenditena, mitte lihtsalt tavalise IT lisana. Siiski ei ole realistlik, et riik selle kõigile tervelt kinni maksab või nõuab kõikidelt ettevõtetelt, et nemad neid kõiki kasutaksid. Nagu enne mainitud ei ole kõik loodud tehnoloogiad odavad ning riigil ei ole võimalik raha nende ostmiseks kuskilt välja võluda. Sarnaselt ei ole mõistlik sundida ettevõtteid neid tehnoloogiaid...
Lisateave

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (Nädal 2)

Tänaseks kadunud - Floppy Disk Floppy diskid olid 1971 aastal loodud plastikust ja metallist tehtud andmekandjad, mis said hoida vahemikus 100KB kuni 1.44MB. Nad olid kasulikud, sest neid oli kerge endaga kaasas kanda ja nad olid eriti vastupidavad magnetide ja põrutusele, mis tegi lihtsaks ühelt masinalt teisele andmete viimise või andmete koopea tegemise ja selle teise asukohta viimise. Samuti kasulik oli see, et kui masin kaotas järsult elektriühenduse ei kadunud ega hävinenud diskettile salvestatud andmed. Tänapäeval on need asendatud võimsamate andmekandjatega, nagu USB mälupulgad ja CD-d, mis said hoida palju rohkem baite. Siiski olid floppy diskid ehk diskettid väga laialdasel kasutusel 20. sajandi lõpus, seega kasutavad siiani mõned programmid floppy diske salvestamise illustreerimiseks. Siiani kasutusel - Glitch Glitch on termin, mis viitab mingile lühiajalisele tõrkele, mis mõnikord parandab iseennast ja on raske diagnoosida. Sõna allikas ei ole kindlalt teada, üks võimalik a...
Lisateave