Postitused

Eetika ja IT (Nädal 15)

Peaegu iga aasta mõeldakse välja uus masin, tööriist või muu säärane objekt. Tehnoloogia areneb koguaeg, sellise arenemise ja uute tehnoloogiate loomisega tekkib palju erinevaid vestluseid tehnoloogia ja nende kasutamise kohta. Näiteks see, et kas tehnoloogia saab iseenesest olla eetiline või ebaeetiline? Minu arvates on vastuseks see et ei, tehnoloogia ei saa olla iseenesest eetiline ega ebaeetiline, vaid see kõik sõltub kes ja kuidas seda kasutatakse. Hea näide sellest on kaamera. Kaamerast on palju kasu inimestele igapäeva elus. Näiteks saab neid kasutada mingi koha või maja kaitsmiseks või seadusterikkuja leidmiseks ja tabamiseks. Siiski on ka võimalik neid samu kaameraid kasutada teiste inimeste privaatsuse rikkumiseks või kiusamiseks. See kõik oleneb sellest kes kaamerat kasutab ja mis otstarbel. See kuidas kaamerat kasutada võidaks ei ole kaamera süü, vaid hoopis selle süü, kes seda nii kasutab. Siiski on asju ja tehnoloogiat, millel on palju nii öelda ebaeetilisi kasutusi ja vä...

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid (Nädal 14)

Tänapäeval on identiteedi vargus palju levimum kui eales varem, selleks on kindlasti palju põhjuseid, seal hulgas on see, et identiteet, mida saadakse varastada, palju suuremaks ja laiemaks muutunud. Kui varem see oli peamiselt asjad nagu isikutunnistus või allkiri siis tänapäeval on sinna lisandunud ka digitaalsed dokumendid, emailid, profiilid ja kontod.  Lisaks on veel see, et kuna need on internetis, ei pea varas füüsiliselt sinu andmeid käsitlema ning ei ole asukohaga piiratud. Enne interneti oleks piiratud kasu kellegil teisel pool maailma sinu identiteeti varastada. Aga nüüd internetiga ei ole eriti vahet kus varas füüsiliselt asub, sest ta saab sama moodi kasutada interneti nagu identiteedi päris omanik. Lisandub sellele see, et paljud lehed ei vaja, et inimene endast pilti näitaks sisse logides või kontot luues, ja isegi kui oleks vaja, siis on paljudest inimestest pildid leitavad lihtsa google´i otsinguga. Veel levinumaks muudab ka see, et inimene ei pea oma andmeid otse ...

Teistmoodi IT (Nädal 13)

Tehnoloogia, mis võimaldab kasutada või teeb ligipääsetavamaks IT maailma erivajadustega isikutele on vägagi arendust ja kasutamist väärt teema. Ideaalses maailmas oleks IT maailm sama kättesaadav kõigile erivajadustega inimestele kui ta on kõigile teistele, või vähemalt tehtud nii saadavaks kui võimalik. Siiski ei ela me säärases ideaalses maailmas ja säärase seisu saavutamine ei ole nii lihtne. Üks peamisi piirajaid on see, kui aega ja raha nõudev säärase tehnoloogia arendamine, ehitamine ja jagamine on. See aga ei tähenda et me ei peaks proovima. Isiklikult arvan, et säärast tehnoloogiat peaks käsitlema rohkem abivahenditena, mitte lihtsalt tavalise IT lisana. Siiski ei ole realistlik, et riik selle kõigile tervelt kinni maksab või nõuab kõikidelt ettevõtetelt, et nemad neid kõiki kasutaksid. Nagu enne mainitud ei ole kõik loodud tehnoloogiad odavad ning riigil ei ole võimalik raha nende ostmiseks kuskilt välja võluda. Sarnaselt ei ole mõistlik sundida ettevõtteid neid tehnoloogiaid...

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (Nädal 12)

 Positiivne näide - Airbnb  Airbnb on eriti hea näide kasutatavusest. Selle veebileht on hästi disainitud nii, et seda oleks mugav ja kerge kasutada. Esimene asi mida kodulehel leidub on nende otsingumootor, millest on kerge aru saada. Kohe selle all on ka leida kohtade soovitusi, mille juurde on kohe välja toodud kuupäevad, millal seda asukohta kasutada saaks, hind, teiste kasutajate hinnang ja umbkaudne asukoht. Kõik algne info on kohe kättesaadaval ilma et peaks pakkumist avama. Liskaks kui alustad mingi kindlama koha otsimist näidatakse sulle kaarti kus kohad on välja toodud ja märgistatud nende hindadega, tänu sellele saab kiiresti näha milliste hindadega pakkumised on olemas.    Negatiivne näide - rapla.ee ja tallinn.ee Mõlemad rapla.ee ja tallinn.ee kannatavad samade probleemidega. Nendel lehtedel on arvatavasti info, mida otsid olemas, aga selle leidmine võib osutuda keeruliseks. Nendel lehtedel, eriti tallinn.ee, on menüüsüsteem nii lai ja sügav, et kui is...

Arendus- ja ärimudelid (Nädal 11)

 Ubuntu Linux on üks kõige levinumaid Linuxi distributsioone maailmas, kasutusel tavakasutajatest arendajate ja serverihalduriteni. (Ubuntu on saanud oma nime sama nimeliselt Nguni filosoofialt, mõnikord tõlgitakse "Ubuntu" lausena "I am what I am because of who we all are". See on minu arust väga sobilik nimi vabavara tarkvara süsteemile.) Ubuntu opereerimissüsteemil on mitu erinevat versiooni, näiteks on eraldi versioonid tavalisel arvutil kasutamiseks ja serveril kasutamiseks. Selle süsteemi arendajateks on ettevõte Canonical Ltd. Ubuntu on avatud lähtekoodiga tarkvara, seega on lähtekood kättesaadaval kõigile, kes seda tahavad. Seda tehes on võimalik kõigil huvilistel seda arendada, olenemata sellest, kas nad on üksikisikud või terved organisatsioonid. Lisaks on palju isikuid kes tarkvara testivad, dokumenteerivad ja tõlgivad. Canonical peamiselt lihtsalt suundab ja koordineerib tarkvara arendust. Ubuntu uuendamine ja arendamine on jagatud regulaarseteks väljala...

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (Nädal 10)

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakub välja seda, et vabavara esindab esimesi samme autoriõiguse ja intellektuaalomandi süsteemi hääbumise suunas. Nüüd, peale üle 20. aastat, on näha kuidas vaba tarkvara on märgatavalt tarkvaratööstust mõjutanud. Heaks näiteks on Linux, mida kasutatakse laialdaselt. See näitab ka kuidas vabavara saab konkureerida ja võib olla isegi ületada kaitstud tarkvara. Lisaks veel vabavara levimisega on see leidnud kasutust ettevõtete ja organisatsioonide poolt, mis viitab veel kord selle kasulikkusele. Siiski ei ole autoriõigus haihtunud. Mingil määral on autoriõigused isegi laienenud ja nende kasutus levinud. Seega isegi kui vabavara on muutunud heaks alternatiiviks ja mõnel määral korralikuks konkurendiks, ei ole intellektuaalomandi süsteem veel kadunud, ning paistab et ei tee seda veel mingit aega. Nii et välja pakutud ennustus siiani täide läinud ei ole. Kõige paikapid...

IT juhtimine ja riskihaldus (Nädal 9)

 Steve Jobs - arengumootor ja juht Steve Jobs, Apple’i kaasasutaja, on kindlasti üks kõige tuntumaid IT-juhte maailmas. Mina arvan, et tema juhtimisstiil sarnaneb kõige rohkem arengumootorile ja liidrile. Steve Jobsil oli selge ja kindel idee sellest, mida ta tahtis luua, näiteks iPhone, iPad, Mac jne. Ta kujutas ette tuleviku, ning suutis selle ka reaalsuseks muuta, tõmmates endaga kaasa terve Apple'i meeskond. Tema võime inspireerida inimesi looma tooteid ja mõtlema kastist väljaspoole teeb temast hea näite visiooniga juhist. Lisaks ei kartnud ta riske võtta, katsetada uusi ideid ja muuta olemasolevaid süsteeme. Ta ei keskendunud ainult sellele, mis kindlasti töötas vaid oli ka valmis vaatama väljaspoole juba kindlaks tehtud aladest. Uurides uusi ja huvitavaid ideid, olles ka hea näide muutuste elluviijast.  Satya Nadella - treener ja juhendaja Kuigi mitte nii tuntud kui Steve Jobs on Microsofti tegevjuht, Satya Nadella, sarnaselt tähtis. Tema juhtimisstiil, mis keskend...