E-ITSPEA Stenaarium

 Ubuntu Linux on üks kõige levinumaid Linuxi distributsioone maailmas, kasutusel tavakasutajatest arendajate ja serverihalduriteni. (Ubuntu on saanud oma nime sama nimeliselt Nguni filosoofialt, mõnikord tõlgitakse "Ubuntu" lausena "I am what I am because of who we all are". See on minu arust väga sobilik nimi vabavara tarkvara süsteemile.) Ubuntu opereerimissüsteemil on mitu erinevat versiooni, näiteks on eraldi versioonid tavalisel arvutil kasutamiseks ja serveril kasutamiseks. Selle süsteemi arendajateks on ettevõte Canonical Ltd. Ubuntu on avatud lähtekoodiga tarkvara, seega on lähtekood kättesaadaval kõigile, kes seda tahavad. Seda tehes on võimalik kõigil huvilistel seda arendada, olenemata sellest, kas nad on üksikisikud või terved organisatsioonid. Lisaks on palju isikuid kes tarkvara testivad, dokumenteerivad ja tõlgivad. Canonical peamiselt lihtsalt suundab ja koordineerib tarkvara arendust. Ubuntu uuendamine ja arendamine on jagatud regulaarseteks väljala...

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakub välja seda, et vabavara esindab esimesi samme autoriõiguse ja intellektuaalomandi süsteemi hääbumise suunas. Nüüd, peale üle 20. aastat, on näha kuidas vaba tarkvara on märgatavalt tarkvaratööstust mõjutanud. Heaks näiteks on Linux, mida kasutatakse laialdaselt. See näitab ka kuidas vabavara saab konkureerida ja võib olla isegi ületada kaitstud tarkvara. Lisaks veel vabavara levimisega on see leidnud kasutust ettevõtete ja organisatsioonide poolt, mis viitab veel kord selle kasulikkusele. Siiski ei ole autoriõigus haihtunud. Mingil määral on autoriõigused isegi laienenud ja nende kasutus levinud. Seega isegi kui vabavara on muutunud heaks alternatiiviks ja mõnel määral korralikuks konkurendiks, ei ole intellektuaalomandi süsteem veel kadunud, ning paistab et ei tee seda veel mingit aega. Nii et välja pakutud ennustus siiani täide läinud ei ole. Kõige paikapid...

 Steve Jobs - arengumootor ja juht Steve Jobs, Apple’i kaasasutaja, on kindlasti üks kõige tuntumaid IT-juhte maailmas. Mina arvan, et tema juhtimisstiil sarnaneb kõige rohkem arengumootorile ja liidrile. Steve Jobsil oli selge ja kindel idee sellest, mida ta tahtis luua, näiteks iPhone, iPad, Mac jne. Ta kujutas ette tuleviku, ning suutis selle ka reaalsuseks muuta, tõmmates endaga kaasa terve Apple'i meeskond. Tema võime inspireerida inimesi looma tooteid ja mõtlema kastist väljaspoole teeb temast hea näite visiooniga juhist. Lisaks ei kartnud ta riske võtta, katsetada uusi ideid ja muuta olemasolevaid süsteeme. Ta ei keskendunud ainult sellele, mis kindlasti töötas vaid oli ka valmis vaatama väljaspoole juba kindlaks tehtud aladest. Uurides uusi ja huvitavaid ideid, olles ka hea näide muutuste elluviijast.  Satya Nadella - treener ja juhendaja Kuigi mitte nii tuntud kui Steve Jobs on Microsofti tegevjuht, Satya Nadella, sarnaselt tähtis. Tema juhtimisstiil, mis keskend...

Tänapäeval, tehisintellekti aregnuga, on väga laialdaseks saanud arutelu selle tehisintellekti kasutamisest kunsti, piltide, lugude, häälte ja muude genereerimisel. Näiteks on suur arutelu selle üle, kas tehisintellektiga tehtud "kunst" on päriselt kunst või mitte. Isiklikult arvan, et säärane tehisintellekti poolt loodud pildid on kasulikud inimestele, kes soovivad isiklikuks kasutuseks pilti aga neil pole endal oskust joonistada ja ei saa või taha raha kunsti tellimiseks kasutada. Ma arvan, et säärane genereeritud pilt võib mingil määral kunstiks lugeda, aga saan kindlalt öelda, et need, kes seda kunsti tehisintellektil küsivad, kunstnikudeks ei loe. Nagu enne mainitud on säärane kunst sobilik isiklikuks kasutamiseks. Peamised etteheited selle kasutamisel tekkivad mul siis, kui genereeritud pilte kasutatakse kasumi teenimiseks, eriti kui seda teevad suured firmad, sest nemad kindlasti saaksid palgata kunstnike, kes neile kunsti toodavad. Ainus põhjus, miks nad hoopis tehisi...