E-ITSPEA Stenaarium

 Ubuntu Linux on üks kõige levinumaid Linuxi distributsioone maailmas, kasutusel tavakasutajatest arendajate ja serverihalduriteni. (Ubuntu on saanud oma nime sama nimeliselt Nguni filosoofialt, mõnikord tõlgitakse "Ubuntu" lausena "I am what I am because of who we all are". See on minu arust väga sobilik nimi vabavara tarkvara süsteemile.) Ubuntu opereerimissüsteemil on mitu erinevat versiooni, näiteks on eraldi versioonid tavalisel arvutil kasutamiseks ja serveril kasutamiseks. Selle süsteemi arendajateks on ettevõte Canonical Ltd. Ubuntu on avatud lähtekoodiga tarkvara, seega on lähtekood kättesaadaval kõigile, kes seda tahavad. Seda tehes on võimalik kõigil huvilistel seda arendada, olenemata sellest, kas nad on üksikisikud või terved organisatsioonid. Lisaks on palju isikuid kes tarkvara testivad, dokumenteerivad ja tõlgivad. Canonical peamiselt lihtsalt suundab ja koordineerib tarkvara arendust. Ubuntu uuendamine ja arendamine on jagatud regulaarseteks väljala...

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" pakub välja seda, et vabavara esindab esimesi samme autoriõiguse ja intellektuaalomandi süsteemi hääbumise suunas. Nüüd, peale üle 20. aastat, on näha kuidas vaba tarkvara on märgatavalt tarkvaratööstust mõjutanud. Heaks näiteks on Linux, mida kasutatakse laialdaselt. See näitab ka kuidas vabavara saab konkureerida ja võib olla isegi ületada kaitstud tarkvara. Lisaks veel vabavara levimisega on see leidnud kasutust ettevõtete ja organisatsioonide poolt, mis viitab veel kord selle kasulikkusele. Siiski ei ole autoriõigus haihtunud. Mingil määral on autoriõigused isegi laienenud ja nende kasutus levinud. Seega isegi kui vabavara on muutunud heaks alternatiiviks ja mõnel määral korralikuks konkurendiks, ei ole intellektuaalomandi süsteem veel kadunud, ning paistab et ei tee seda veel mingit aega. Nii et välja pakutud ennustus siiani täide läinud ei ole. Kõige paikapid...

 Steve Jobs - arengumootor ja juht Steve Jobs, Apple’i kaasasutaja, on kindlasti üks kõige tuntumaid IT-juhte maailmas. Mina arvan, et tema juhtimisstiil sarnaneb kõige rohkem arengumootorile ja liidrile. Steve Jobsil oli selge ja kindel idee sellest, mida ta tahtis luua, näiteks iPhone, iPad, Mac jne. Ta kujutas ette tuleviku, ning suutis selle ka reaalsuseks muuta, tõmmates endaga kaasa terve Apple'i meeskond. Tema võime inspireerida inimesi looma tooteid ja mõtlema kastist väljaspoole teeb temast hea näite visiooniga juhist. Lisaks ei kartnud ta riske võtta, katsetada uusi ideid ja muuta olemasolevaid süsteeme. Ta ei keskendunud ainult sellele, mis kindlasti töötas vaid oli ka valmis vaatama väljaspoole juba kindlaks tehtud aladest. Uurides uusi ja huvitavaid ideid, olles ka hea näide muutuste elluviijast.  Satya Nadella - treener ja juhendaja Kuigi mitte nii tuntud kui Steve Jobs on Microsofti tegevjuht, Satya Nadella, sarnaselt tähtis. Tema juhtimisstiil, mis keskend...

Tänapäeval, tehisintellekti aregnuga, on väga laialdaseks saanud arutelu selle tehisintellekti kasutamisest kunsti, piltide, lugude, häälte ja muude genereerimisel. Näiteks on suur arutelu selle üle, kas tehisintellektiga tehtud "kunst" on päriselt kunst või mitte. Isiklikult arvan, et säärane tehisintellekti poolt loodud pildid on kasulikud inimestele, kes soovivad isiklikuks kasutuseks pilti aga neil pole endal oskust joonistada ja ei saa või taha raha kunsti tellimiseks kasutada. Ma arvan, et säärane genereeritud pilt võib mingil määral kunstiks lugeda, aga saan kindlalt öelda, et need, kes seda kunsti tehisintellektil küsivad, kunstnikudeks ei loe. Nagu enne mainitud on säärane kunst sobilik isiklikuks kasutamiseks. Peamised etteheited selle kasutamisel tekkivad mul siis, kui genereeritud pilte kasutatakse kasumi teenimiseks, eriti kui seda teevad suured firmad, sest nemad kindlasti saaksid palgata kunstnike, kes neile kunsti toodavad. Ainus põhjus, miks nad hoopis tehisi...

ärivaraline litsents (EULA) Ärivaraline litsents tagab seda, et tarkvara jääb täielikult tootja kontrolli alla, seega saavad nad piirata kuidas ja kes seda kasutab. Lisaks ei keegi seda kasutada, et konkurentsi tootjaga luua, ning see võimaldab tootjal lihtsasti kasumit teenida, eriti selle pärast, et ainult tootja saab seda uuendada, seega ei saa inimesed mujalt uusi versioone saada ja peavad tootja peale lootma.  Eel toodud põhjused aga ka piiravad litsentsi, see piirab kasutajate kogust, sest kõik ei ole huvitatud selle tarkvara eest maksma ning isikud ei saa ise toodet kontrollida või auditeerida, seega peavad nad tootjat usaldama. Lisaks on veel see, et kuna toode on täielikult tootja kontrolli all peab tootja ise toodet edasi arendama ja uuendama. Seda litsentsi on hea kasutada kui: - On vaja täielikku kontrolli toote üle - On soov võimalikke konkurente toote kättesaamisest eemal hoida - Kui on eesmärgiks kasumit teenida GNU GPL See litsents laseb teistel tootjatel ja arendaj...

Kõige paremini toimivaks pean ma litsentsi komponendiks. Muidugi ei ole see ka ilma oma probleemideta, näiteks vaidlused isikute vahel üle selle, kes päriselt litsentsi omab, siiski töötab see päris hästi. Litsentsid on hea viis jagada oma nn vara oma poolt valitud isikute või asutustega, ilma et kõik inimesed seda kasutada saaksid. Kõige paremini töötab see minu arust autoriõiguste poolt kaitstud lugude ja tegelastega. Minu arvates kasutatakse seda tõhusalt videomängude crossover-ites, näiteks mängud nagu Mortal Kombat 11 või Dead By Daylight kasutavad mitmeid litsentse, et tuua mängu tegelasi igasugustest erinevatest filmidest, saadetest või teistest mängudest. Kui ei oleks säärast viisi jagada oma autoriõigusi ja omandeid, siis oleks palju vähem sääraseid mänge ja saateid, sest ainus valik oleks teha see saadavaks kõigile, ning see ei ole eriti ahvatlev sest on alati inimesed kes soovivad neid loominguid ära kasutada kiire kasu jaoks. Näiteks kui karupoeg Puhh üldkasutatavaks sai lo...

  sama tähtis kui 1990-ndatel -  Ole inimene  Tänapäeval on eriti tähtis meelde tuletada, et teised isikud internetis on ka inimesed (kui nad ei juhtu botid olema). Väga harva toimub internetis tõsine arutelu, kus arutlevad kasutajad on viisakad üksteise vastu ja on päriselt huvitatud üksteise vaadete uurimisse ja oma arvamuste jagamisse. Tavaliselt muutub mittenõustumine kiiresti üksteise solvamiseks ja sõimamiseks. Sellel on kindlasti palju erinevaid põhjuseid, kindlasti on üks põhjus see kui anonüümseks internet isiku teeb. Inimene saab öelda, mida iganes ta tahab ilma tagasijärgedeta, seega ei näe mõned põhjust viisakas olla. Väga lihtne on ka teha mingi postitus või kommentaar ja lihtsalt ignoreerida mida teised selle kohta öelda võivad. Sarnaselt on ka levinud internetis inimeste doksimine ehk teiste inimeste isiklike andmete postitamine, näiteks nende kodu aadress või pilt nende näost. See ja inimestele tapmisähvarduste saatmist tehakse ka tihti mõtlemata, sel...